Mis on võro keel
Võro keel on lõunaeesti keelekuju, mille ajalooline kese asub Kagu-Eestis. Selle kõnelejaskond seostub eeskätt ajaloolise Võrumaaga, mille koosseisu arvestatakse kaheksa kihelkonda. Kõnelejate arvuks hinnatakse ligikaudu 75 000, kuid see on hinnang, mitte täpne loendus. Võro keele määratlemisel tuleb arvestada nii riigi käsitlust piirkondliku keelekujuna kui ka võrokeste seisukohta, et tegemist on eraldi keelega.
Lõunaeesti keelekuju
Võro keel kuulub lõunaeesti keelekujude hulka ning selle põline kõneala paikneb Eesti kagunurgas. Ajalooline Võrumaa annab keelele olulise geograafilise ja kultuurilise lähtekoha.
- Võro keelt liigitatakse lõunaeesti keelekujuks; see eristab seda põhjaeesti keelealast, kuhu kuulub ka tänapäeva eesti kirjakeele alus.
- Võro keele piirkond jääb Kagu-Eestisse, kus ajaloolise Võrumaa asustus ja kohalikud traditsioonid on kujundanud keele kasutusala.
- Ajaloolise Võrumaa kaheksa kihelkonda on Kanepi, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge, Põlva, Räpina ja Vastseliina.
- Võro keel ei ole sama mis seto keel: neid kõneldakse kõrvuti piirkondades, kuid tegemist on eristuvate keelekujudega.
Selline määratlus seob võro keele lõunaeesti keeleruumi ja konkreetse Kagu-Eesti piirkonnaga, tegemata sellest seto keele teist nimetust.
Kõnelejate arv ja levik
Võro keele kõnelejate arvu kirjeldatakse hinnanguliselt, sest kõnelemisoskust ja igapäevast kasutust ei saa siduda ühe täpse loendusarvuga. Peamine levikuala paikneb Kagu-Eestis.
- Võro keele kõnelejate arvuks hinnatakse ligikaudu 75 000 inimest; see arv annab üldise suurusjärgu, mitte täpse ja iga-aastase loendustulemuse.
- Kõnelejaskonna peamine koondumisala on Võrumaa ja selle ümbrus Kagu-Eestis, kus võro keel on seotud kohaliku igapäevaelu ja kogukondadega.
- Ajaloolise leviku keskme moodustavad kaheksa kihelkonda: Kanepi, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge, Põlva, Räpina ja Vastseliina.
- Võro keelt kõnelevaid inimesi elab ka väljaspool ajaloolist piirkonda, kuid nende olemasolu ei muuda Kagu-Eestit keele peamiseks levikualaks.
Arvu lugedes on seega oluline eristada ligikaudset kõnelejate hinnangut keele ajaloolisest levikust Võrumaal.
Staatus riigi silmis
Eesti riik käsitleb võro keelt eesti keele piirkondliku keelekujuna. See kirjeldab riiklikku liigitust, mitte võro keele kõnelejate igapäevast keelekasutust ega seda, kuidas nad oma keelt määratlevad. Võro kogukond on pikka aega seisnud seisukohal, et võro keel on eraldi keel. Selle käsitluse keskmes on võro keele oma nimi ja kohaliku kogukonna arusaam oma keelelisest identiteedist. Seega ei tähenda riiklik määratlus, et võrokesed peaksid oma keelt tingimata eesti keele murdeks nimetama; kasutusel on kaks erinevat vaatenurka keele staatusele. Praktiliselt aitab võro keelt määratleda selle lõunaeesti päritolu ja seos Kagu-Eesti ajaloolise Võrumaaga, arvestades samal ajal, et võro ja seto keel ei ole üks ja sama.
Võro keele eripära
Võro keele eripära tuleb esile nii häälduses, sõnavaras kui ka grammatikas. Mõned erinevused on kuuldavad, teised aga paistavad välja sõnade kirjapildist või vormidest. Võro keelel on oma kirjaviis, milles kasutatakse glotaalse sulghääliku märkimiseks tähte q. Võrdlus standardse eesti keelega aitab mõista, kuidas piirkondlik keelekuju ja üldkasutatav kirjakeel suhestuvad.
Hääldus ja häälikud
Võro keelele iseloomulik hääldusjoon on glotaalne sulghäälik ehk katkestus. See tekib, kui häälepaelad sulguvad hetkeks ja õhuvool katkeb; kuuldes võib see kõlada lühikese tõkkena sõna sees või lõpus. Katkestus ei ole k-häälik, vaid moodustub kõris. Võro kirjaviisis tähistab seda täht q, mistõttu võib kirjapilt anda häälduse kohta olulise vihje.
Katkestus ei ole pelgalt kõneleja paus: selle asukoht kuulub sõna häälikulise kuju juurde ning võib aidata sõnavorme eristada. Standardse eesti kirjaviisi q-täht samas rollis kasutusel ei ole. Täishäälikute kirjapanekus kohtab Võro tekstides tähti õ, ä, ö ja ü; nende põhjal ei tasu siiski automaatselt eeldada, et iga sõna kõlab täpselt nagu sarnase kirjapildiga eestikeelne sõna. Häälduse õppimisel on kasulik kuulata kõnelejat ja pöörata eraldi tähelepanu q-ga märgitud katkestusele.
Sõnavara ja grammatika
Võro sõnavaras leidub piirkondlikke sõnu ja kujusid, mis erinevad standardse eesti keele tavapärastest vastetest. Tuntud näited on võro hää ja eesti hea ning võro päiv ja eesti päev. Need paarid näitavad, et tähendus võib olla sama, kuigi sõna kuju ja hääldus erinevad. Võro keeles leidub ka oma kohalikku sõnavara, mille kasutus võib piirkonniti varieeruda.
Erinevused puudutavad samuti grammatikat: käändelõpud ja verbivormid ei lange kõigis olukordades kokku standardse eesti keele vormidega. Võro keeles esineb vokaalharmooniat, mille puhul võib tüve täishäälik mõjutada liite täishääliku valikut. See on grammatikas toimiv süsteem, mitte juhuslik häälduserinevus. Kohalikus kõnes võivad vormid varieeruda ning üks piirkondlik kuju ei pruugi kirjeldada kõigi kõnelejate kasutust. Seepärast tasub uusi sõnu ja vorme õppida koos tähenduse ning lauses kasutamisega.
Eesti keelega võrdlus
Võro ja standardset eesti keelt saab võrrelda staatuse, levikuseose ja häälduse järgi. Tabel toob välja peamised erinevused ning näitab, millist infot kirjapilt annab.
| Kriteerium | Võro keel | Standardne eesti keel |
|---|---|---|
| Staatus | Lõunaeesti keelekuju, millel on oma kirjaviis ja piirkondlik kasutus. | Eesti riigikeel ja ühtse kirjakeele norm. |
| Levikuseos | Seostub ajaloolise Võro keele piirkonnaga Kagu-Eestis. | Kasutusel üle Eesti ning avalikus asjaajamises ja hariduses. |
| Katkestuse märkimine | Glotaalset sulghäälikut märgitakse Võro kirjaviisis tähega q. | Standardkirjaviisis q sellist häälikut ei märgi. |
| Sõnavara näited | hää ja päiv. | hea ja päev. |
Võrdlust tuleb mõista kahe keelekuju erinevuste kirjeldusena, mitte hinnanguna nende väärtusele. Võro keele näidetes tuleb tähele panna nii sõnavormi kui ka q-ga märgitud häälduskatkestust; standardse eesti keele puhul lähtutakse ühtsest kirjakeelenormist. Praktiliselt aitab neid kõige hõlpsamalt eristada, kui võrrelda tuntud sõnu nagu hää ja hea ning kuulata, kas kõnes on glotaalne katkestus.
Võro Instituut
Võro Instituut on Võrus tegutsev riiklik teadus- ja arendusasutus. See asutati 1995. aastal Eesti valitsuse poolt, et hoida ja edendada võro keelt ning kultuuri. Instituudi töö ühendab keele uurimise, säilitamise ja kultuuripärandi tutvustamise. Selle tegevuse laiem eesmärk on toetada võro keele ja kultuuri püsimist piirkonnas.
Asutamine ja ülesanded
1995. aastal Eesti valitsuse poolt asutatud Võro Instituut asub Võrus ning tegutseb riikliku teadus- ja arendusasutusena. Selle töö hõlmab nii teadmistel põhinevat uurimist kui ka tegevusi, mis toetavad võro keele ja kultuuri arengut.
- Võro keele uurimine aitab kirjeldada ja mõtestada keelekasutust ning loob teadmisi, millele saab toetuda keele hoidmisel ja arendamisel.
- Keelt säilitav tegevus aitab talletada ja edasi anda võro keele alast teadmist, et see oleks kasutatav ka tulevastele põlvkondadele.
- Kultuurivaldkonnas toetab instituut võrokeste pärimuse ja kohaliku kultuurielu uurimist ning aitab neid tutvustada laiemale avalikkusele.
- Teadus- ja arendustöö seob uurimistulemused praktilise keeletegevusega ning toetab võro keele kasutamise võimaluste püsimist piirkonnas.
Need ülesanded moodustavad ühe terviku: uurimistöö annab aluse keele ja kultuuri hoidmiseks ning arendustegevus aitab teadmisi ühiskonnas rakendada.
Keele ja kultuuri hoidmine
Võro keele uurimine aitab mõista, kuidas keel toimib ja millised teadmised on selle edasiandmiseks vajalikud. Uurimistulemuste talletamine loob püsiva aluse keele säilitamisele: keele kohta kogutud ja korrastatud teadmine ei jää üksnes üksikute kõnelejate mällu, vaid saab olla kasutatav ka hiljem. Nii toetab Võro Instituut võro keele kõnelejate võimalust oma keelt hoida ja järgmistele põlvkondadele edasi anda. Keele tutvustamine aitab muuta selle nähtavaks ka väljaspool teadustööd. Kui võro keelt ja kultuuri käsitletakse avalikus elus ning nende kohta jagatakse teadmisi, saavad inimesed paremini suhestuda kohaliku pärimuse ja keelelise identiteediga. Võro Instituudi tegevus seob seega teadustöö praktilise väärtusega: teadmisi saab kasutada keele ja kultuuri mõtestamiseks ning tutvustamiseks. Võro kultuuri edendamine käib koos keele hoidmisega, sest keel kannab edasi kohalikke väljendusviise ja pärimust. Instituudi töö eesmärk on toetada tingimusi, milles võro keel ja kultuur saavad piirkonnas edasi elada. Praktiliselt tähendab see uurimist, säilitamist ja tutvustamist, mis aitavad hoida võro keelt ning kultuuri nähtava ja edasiantavana.
Korduma kippuvad küsimused võro keele kohta
Võro keelest rääkides kerkivad sageli esile nii selle nimetus kui ka võrokeste arusaam oma keelest. Keele staatust vaadeldakse riikliku liigituse ja kogukonna enesemääratluse kaudu. Kõnelejate arvu kirjeldavad hinnangud annavad ülevaate keele kasutajaskonnast, kuid ei pruugi näidata, kui sageli iga inimene võro keelt kasutab. Keele ja kultuuriga tegelevad asutused aitavad kohaliku keeleelu uurida ning tutvustada.
Kas võro keel on eesti keele murre?
Riik käsitleb võro keelt eesti keele piirkondliku keelekujuna, kuid võro kogukond on pikka aega seisnud selle eest, et seda käsitletaks eraldi keelena. Erinevus puudutab seda, milliste tunnuste ja vaatenurga põhjal keeli liigitatakse. Riiklikus käsitluses kuulub võro eesti keele piirkondlike keelekujude hulka; kogukonna jaoks on võro keel eraldiseisev keel ning oluline osa võrokeste identiteedist. Seega sõltub vastus sellest, kas lähtutakse ametlikust liigitusest või kogukonna keelelisest enesemääratlusest.
Kui palju inimesi räägib võro keelt?
Võro keelt räägib hinnanguliselt umbes 75 000 inimest ning selle peamine levikuala on Kagu-Eesti ajaloolise Võrumaa kaheksa kihelkonda. Hinnang annab üldise pildi võro keele kõnelejaskonna suurusest, mitte täpset arvestust igapäevaste kasutajate kohta. Võro keelt kõnelevad inimesed elavad eeskätt Võrumaal ja selle ümbruses, kuid kõnelejaid leidub ka piirkonnast kaugemal. Ajalooline levikuala aitab mõista, kuidas keel on seotud kohaliku kogukonna ja paigatundega.
Kus asub Võro Instituut?
Võro Instituut asub Võrus ning see on võro keele ja kultuuri uurimise ning hoidmisega tegelev riiklik asutus. Instituudi töö keskendub kohalikule keelele ja pärimusele ning aitab neid uurida ja tutvustada. Võrus tegutsev asutus koondab võro keele ja kultuuriga seotud teadmisi ning toetab nende edasiandmist. Kokkuvõttes seostuvad võro keel Kagu-Eesti kõnelejaskonna ja Võrumaaga ning selle uurimine Võrus asuva instituudiga.